Türgi liidristaatus Lähis-Idas hääbumas

Ajal, mil USA vajab riigilt eriti suurt abi islamiriikide tõusu vastu võitlemisel, on Türgi regionaalne võimekus langenud madalseisu.

„Me tuleme olukorrast, kus me saime kõigi oma naabritega hästi läbi ning nüüd meil on probleeme peaaegu kõigiga,“ ütles endine Türgi diplomaat Umit Pamir, kes on olnud Türgi saadik nii ÜROs, NATOs kui ka Kreekas.

Türgi suhted kohalike võimukeskuste Egiptuse ja Iisraeliga on koguni nii kehvad, et riigil pole kummaski neist ka saadikuid. Türgi pealekäimine, et muuta Süüria poliitilist režiimi, tähendab omakorda aga jahedaid suhteid Iraaniga. Probleeme on veel teistegi riikidega.

Selle asemel, et Türgist saaks Lähis-Ida liider, kes näitab teistele teed demokraatia ja jõukuseni, on riik hädas piirkonna probleemide kasvamisega ning seda islami sõjakusest tänavarahutusteni välja.

„Türgi välispoliitika on traditsiooniliselt olnud mittesekkuv, ettevaatlik ning orienteeritud status-quo säilitamisele,“ ütles endine Türgi diplomaat väljaandele.

Türgi positsiooni kehvenemine piirkonnas sai viimase hoobi sel kuul, mil riigil ei õnnestunud saada ÜRO Julgeolekunõukogus alalise liikme kohta. Kui 2008. aastal sai Türgi vastaval hääletusel 151 riigilt hääle, siis seekord sai Türgi vaid 60 häält. Siiski pole veel teada, kas Türgi plaanib oma regionaalset lähenemist muuta.  

„Missuguseid vigu peaksime me tunnistama? Türgi viga on see, et Türgis on demokraatia, juhul kui viimane muidugi on viga. Türgi viga on see, et ta seisab inimõiguste eest, kui viimast saab muidugi veaks lugeda,“ kommenteeris Türgi valitsevas parteis välissuhetega tegelev Yasin Aktay. „Keegi ei saa Türgit isoleerida, kuid me oleme ümbritsetud mittedemokraatlikest protsessidest ning see teeb regiooni väga ohtlikuks ning seda mitte ainult Türgi jaoks,“ lisas ta.